Särasilmne, ülimalt naiselik ja pisut ekstravagantne disainer / moelooja Diana Kurves ei jää märkamatuks ka kõige rahvarohkemas kohas. Oma stiilile alati truu piitspeenike kaunitar võib oma pikkade blondide kiharate ja laitmatu stiilitajuga kadedaks ajada ka kõige vanema moepeegeldaja ja -etaloni Barbie. Mitte aga nii lillelise ja magusa riietumisesteetikaga moelooja tutvustab oma argipäevaeelistusi, räägib lähemalt oma kleidifetišist ja suhtumisest „moejumalale“ ohverdamisest.
Minu stiil on pigem naiselik, vahel isegi boheemlaslik, kuid alati mugav ja praktiline. Igapäevaselt armastan kanda retuuse ja kampsuneid, aga vastavalt üritusele või vajadusele võin näha parem välja – kannan ka kleite. Väga palju mõjutab riietevalikut ka Eesti alati muutuv kliima ja ilmastikuolud.
Kas sul on mõni lemmikriidese, mida vaid väga erilistel päevadel kannad?
Midagi väga erilist mul pole. Kui tulemas on mõni ilus sündmus, siis üllatan külalisi ja kohalviibijaid mõne kauni ja omapärase kleidiga.
Kas šopates otsid kõige kuumemaid trendihitte või lähtud valiku tegemisel pigem omaenda stiilist?
Olen oma stiilile üsnagi truu ja kohe kindlasti ei hakka ma midagi ostma vaid sellepärast, et ese on silmapaistev moeröögatus, mis mu südame täiesti külmaks jätab. Üldiselt lähevad kaasaegsed trendid kokku ka isikliku maitsega ning see, mis moes on, kipub paraku ka meeldima. Teismelisena oli näiteks väga tore vanaema lakas käia ja suurepäraseid asju avastada või minna sõbrannadega kodust paarikümne kilomeetri kaugusel asuvatest second-hand poodidest uusi hilpe otsima. Enam ma nii ekstreemseid šopinguretki ei tee!
Kas kannad palju aksessuaare? Millised on sinu jaoks väärtuslikumad: hinnalised kalliskivid või iseloomuga ehted?
Need on mulle alati väga olulised olnud, sest just ehetega saabki ennast kõige paremini üles lüüa ning kogu riietuse silmapaistvamaks muuta. Kõige rohkem armastan naiselikke, luksusliku välimusega, kivikeste, pärlikeste ja muude huvitavate elementidega kaunistatud ehteid, millest lemmikud kipuvad olema kuldsed ja säravad. Väga väärtuslikke aksessuaare ma osta ei taha, sest tüdinen nendest väga ruttu ära. Enamasti käin uusi asju erinevatest vintage-poodidest avastamas. Rääkides minevikust, peab mainima, et erinevalt praegusest kandsin varem pigem praktilisi, pisikesi ja mitte eriti silmatorkavaid ketikesi.
Kui palju armastad sa kingi? Millised jalavarjud avaldavad sulle kõige rohkem muljet?
Oi, kingad on väga kihvtid asjad! Kunagi tahtsin neid isegi tootma hakata, aga kahjuks jäi asi pooleli. Argipäevaselt eelistan madalaid ja mugavaid jalatseid, kuigi erilised ja isegi natuke crazy’d jalavarjud meeldivad mulle ka väga!
Missugused riidesemed on sinu kapis ülekaalus?
Viimasel ajal on garderoobis kõige rohkem ruumi vaja just kleitidele. Mul on hiljuti tekkinud nende fetiš. Kõige vähem on teksaseid, mida ma kuidagimoodi kanda ei taha.
Mida sa endale mitte kunagi selga ei paneks?
Ma ei kannaks kunagi midagi ebamugavat või olukorrale mittesobivat. Näiteks oleks minu ilmumine spordiriietes mõnda šopingukeskusesse, kus valdav osa inimestest on ikkagi kenad ja stiilsed, täiesti välistatud.
Olles isegi andekas moekunstnik, kelle loomingut tuntakse ja armastatakse, kas kannad oma käe all valminud rõivaid palju? Kui suure osa garderoobist hõlmavad sinu nimemärki kandvad esemed?
Alles mõni aeg tagasi oli mul neid väga vähe, kuid kuna praegu ei ole ma kaubandusest väga palju põnevaid asju leidnud, siis kannan enda disainitud riideid tunduvalt rohkem. Vahepeal on nii, et teen midagi valmis, mille tahaksin ka endale jätta, kuid ei jõua, sest ese ostetakse juba eest ära! Üks kindel asi, mida endale üldjuhul ise valmis õmblen, on mantel. See peab alati olema kihvt ja omapärane. Eriliste sündmuste puhul on samuti väga tore midagi enda loomingust kanda, siis on oht olla kellegagi ühesuguses kleidis võrdne nulliga. Näiteks suvel, kui pidin sõbranna pulma minema, kandsin oma kollektsiooni kleiti, mille jõudsin ruttu müügist ära napsata.
Millised on sinu suhted parfüümidega? Kas kannad igapäevaselt kindlat „signatuurlõhna“ või valid aroomi vastavalt tujule ja olukorrale? Mis on sinu lemmikud?
Kindel lõhn, mida kõige rohkem kannan, on Moschino „I Love Love“, kunagine lemmik oli Dolce&Gabbana „Light Blue“. Mulle meeldivad pigem kerged kui rasked lõhnad, midagi värskemat ja magusamat.
Millistele riideesemetele pöörad poes rohkem tähelepanu kui teistele?
Tavaliselt jääb silma ilus lõige, eriline kangalahendus või lahedalt kombineeritud materjalid. Pigem sirutan käe huvitava disaini kui mõne konkreetse asja järele. Sealjuures ei ole isegi oluline, kas selleks on mõni riideese, aksessuaar või jalanõud.
Mis on sinu lemmikkauplus, kust endale kõige enam riideid ostad?
Tegelikult ei ole mul siiani ühtegi lemmikut kujunenud. Kui asjale otsa vaadates tekib tunne, et see kuulub minule, siis tuleb ta olenemata poest ära osta!
Kui oluline on sinu jaoks meesterahva arvamus sinu stiilist? Kas riietud pigem enda jaoks või arvestad kaaslase soovidega?
Kindlasti riietun vaid enda jaoks. Õiged tooted pakuvad mulle mugavust, harmooniat ja rahulolu iseendaga. Lisaks on oluline ka see, et ei peaks oma riietuse pärast tagantjärele piinlikkust tundma. Kui tekib olukord, et valida on kahe komplekti vahel ja hakkan oma otsuses kõhklema, siis ei pelga ma küsida ka teistelt, mida keegi mu seljas näha sooviks.
Kas nõustud väitega: mood nõuab ohvreid? Mis on sinu jaoks olulisem, kas stiilne look või soe olek?
Kindlasti nõuab mood ohvreid, kuid ennast ohverdan üsna vähe. Pean liiga palju lugu mugavusest, et hakata end nüüd igapäevaselt üles tuunima. Teiste puhul on aga alati ilus vaadata, kui naine viitsib terve päeva kõrgetel kontsadel ringi kõndida, kuid vahel hakkab isegi minu silmadel valus vaadata, kuidas keegi oma sooviga ilus olla üle pingutab.
Milliseid põhimõtteid järgid riiete valimisel?
Mugavus ja hästiistuvus on alati number üks. Isegi kui ostan poest valmistoote, õmblen selle enda järgi ümber. Muidu valin riideid vastavalt päevagraafikule. Kui see näeb ette palju liikumist, otsustan millegi praktilisema kasuks. Kui aga ei pea linnas väga palju sahmima, panen julgelt alla ka kontsad.
Tekst: Kristiina Virt
Lugu on ilmunud ajakirjas Buduaar Shopping, talv 2012